Mis on PFAS-ühendid?

PFAS-ühendid on äärmiselt püsivad kemikaalid, mis võivad sattuda ja koguneda inimeste ja loomade organismis ja taimedes. Neid ühendeid nimetatakse "igavikukemikaalideks". Nende püsivus ja võimalikud tervisemõjud on tekitanud muret, mistõttu on piiratakse või keelatakse nende kasutamist.

Neist vähestest PFAS-ühenditest, mida on põhjalikult uuritud, peetakse enamikku mürgisteks. Osa PFAS-ühenditest on Euroopa Liidu REACH-määruse (EÜ) 1907/2006 kohaselt klassifitseeritud:

• püsivateks, biokogunevateks ja toksilisteks (PBT)
• äärmiselt püsivateks ja äärmiselt biokogunevateks (vPvB)

Seadusandlust ja piiranguid uuendati 19.09.2024 PFHxA-ühendite osas ning nende kasutamist fluoritud vahuainetes jm toodetes hakatakse järk-järgult täielikult kasutusest kõrvaldama.

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) on väga lai kemikaalide rühm, mis jaguneb mitmeks alamrühmaks. Nende erinevus seisneb süsinikahela pikkuses ja sellega seotud keemilistes rühmades.

Tuntumad PFAS-ühendid ja nende omadused:

• PFOS (perfluorooktaansulfonaat) – üks varasemaid ja laialdaselt kasutatud PFAS-ühendeid, eriti tulekustutusvahtudes ja tekstiilides. Selle kasutamine on nüüdseks suures osas keelatud.
• PFOA (perfluorooktaanhape) – kasutati teflonkatetes, veekindlates kangastes ja pinnatöötlustes. Samuti tugevalt reguleeritud ja keelatakse järk-järgult.
• PFHxS (perfluoroheksaanisulfonaat) – sarnane PFOS-iga, kuid veidi lühema süsinikahelaga, kasutatud tulekustutusvahendites ja tekstiilitöötlustes.
• PFHxA (perfluoroheksaanhape) – kasutatakse veekindlates ja õlihülgavates toodetes. Sellele on kehtestatud uued piirangud alates 19.09.2024.
• C9-C14 PFCA (pikema ahelaga perfluorokarboksüülhapped) – kuuluvad samuti PFAS-rühma ning on kasutusel spetsiaalsetes pinnakatetes ja tööstuslikes rakendustes.

Kõik need ühendid kuuluvad PFAS-i alarühmadesse, kuid erinevad oma struktuuri ja kasutusvõimaluste poolest.

Osade PFAS-ühendite kasutamine on rahvusvaheliselt piiratud Stockholmi konventsiooniga, mida EL rakendab POP-määrusega.

PFOS

• PFOS, selle soolad ja sarnased ühendid on klassifitseeritud äärmiselt püsivateks ja väga biokogunevateks.
• Nende kasutamine keelati EL-is 2009. aastal osana Stockholmi konventsioonist.
• PFOS-i sisaldavate vahuainevedelike kasutamine keelati 2011. aastal.

PFOA

• PFOA ja selle soolade sisaldus ei tohi ületada 25 ppb ning PFOA-ga sarnaste ühendite sisaldus 1000 ppb kuni 4.07.2025 (seda tähtaega võidakse edasi lükata).
• Praegu võib neid vahuaineid kasutada ainult B-klassi tulekahjude kustutamiseks, kui kogu kustutusaine kogutakse 100% ulatuses kokku.
• Pärast juulit 2025 on nende kasutamine keelatud.

C9-C14 süsinikahelaga PFCA ühendid

• Nende soolade sisaldus ei tohi ületada 25 ppb ning sarnaste ühendite ühine piirväärtus on 260 ppb.
• Erandina lubatud kasutus kuni 4.07.2025 järgmistel tingimustel:
• Ainult juba paigaldatud vahtude kasutamine.
• Müük keelatud alates 2023. aastast.
• Lubatud ainult B-klassi tulekahjude kustutamiseks.
• Alates 1.1.2023 ainult kohtades, kus kogu kustutusaine kogutakse 100% ulatuses kokku.

PFHxA

Komisjoni määruse (EL) 2024/2462, 19. septembril 2024 tehtud muudatuste kohaselt:

• Alates 10.04.2026 ei tohi PFHxA ühendeid sisaldavaid vahuaineid turustada ega kasutada kontsentratsioonis, mis ületab 25 ppb (PFHxA ja selle soolade puhul) või 1000 ppb (sarnaste ühendite puhul) järgmistel juhtudel:
• tulekustutusvahud ja kontsentraadid koolituste ning testide jaoks, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse tulekustutussüsteemide funktsionaalseks testimiseks, tingimusel et heitmed isoleeritakse.
• päästeteenistustele mõeldud kustutusvahud ja -kontsentraadid, välja arvatud juhul, kui päästeteenistus osaleb tööstuslike tulekahjude kustutamisel, mis kuuluvad direktiivi 2012/18/EL alla ning kasutab vahte ja seadmeid ainult selleks otstarbeks.
• Alates 10.10.2029 on PFHxA-ühendite kasutamine keelatud tsiviillennunduses (sh lennujaamades) kustutusvahendites, kui nende sisaldus ületab 25 ppb PFHxA ja selle soolade puhul või 1000 ppb sarnaste ühendite puhul.

Seega on PFAS-ühendite kasutus järk-järgult piiratud ning paljude vahutüüpide kasutamine keelatakse täielikult lähiaastatel.

Viimane seadusandlik muudatus tehti 19.09.2024 ning see puudutas PFHxA-ühendeid.

Suurim PFAS-ühenditega seotud seadusemuudatus on hetkel menetluses ning eeldatavasti jõustub lähikuudel. Selle eesmärk on piirata kõigi allesjäänud PFAS-ühendeid sisaldavate tulekustutusvahtude kasutamist ning viia nende kasutamine järk-järgult täieliku keelustamiseni.

Tõenäolised üleminekuajad on järgmised:

• 18 kuud – tuletõrjeõppe ja kustutusvahtude testimise jaoks
• 36 kuud – merenduses kasutatavad vahud
• 60 kuud – käsikustutid ja muud kasutusvaldkonnad (v.a erandid)
• 120 kuud – SEVESO-seaduse alla kuuluvad objektid (suure ohuga tööstusrajatised)

Seega liigub seadusandlus PFAS-ühendite järkjärgulise keelustamise poole, et piirata nende kasutamist kõigis valdkondades.

• PFOA, selle soolade ja sarnaste ühendite kogukontsentratsioon: 25 ppb
• PFOA eelühendite kogukontsentratsioon: 1 ppm
• PFOS ja selle soolade kogukontsentratsioon: 10 ppb
• C9-C14 PFCA ja selle soolade kogukontsentratsioon: 25 ppb
• C9-C14 PFCA-ga sarnaste ühendite kogukontsentratsioon: 260 ppb
• PFHxA ja selle soolade kogukontsentratsioon: 25 ppb
• PFHxA-ga sarnaste ühendite kogukontsentratsioon: 1000 ppb (kehtib alates 10.04.2026)

C8-süsinikahelaga vahuaineid, mille kontsentratsioon ületab lubatud piirväärtused, tohib kasutada kuni juulini 2025ainult B-klassi tulekahjude kustutamisel, tingimusel, et kogu kustutusaine kogutakse 100% ulatuses kokku.

C6-süsinikahelaga vahuaineidtohib hetkel endiselt turustada ja kasutada, kuni kehtestatakse ametlikud üleminekuajad (eeldusel, et need jäävad kehtivate piirväärtuste piiresse).

Vahutootjad on juba mitu aastat suutnud valmistada fluorisisaldusega vahte, mis vastavad POP-määruse 1021/2019 nõuetele.

Enne 2016. aastat toodetud vahtude puhul ei ole aga võimalik kaubanime või ohutuskaardi põhjal usaldusväärselt kindlaks teha, kas need ületavad kehtivaid PFAS-piirväärtusi. Seetõttu on soovitatav küsida vahuaine vastavuse kohta otse maaletoojalt või tootjalt.

Nii vahuaine kui ka kustutuseadmete kvaliteet mõjutavad oluliselt kustutusvõimekust ja vahtu moodustavate omaduste tõhusust.

Fluorisisaldusega ja fluorivabade vahtude suurim erinevus seisneb kattekihi moodustumises ja õlihülgavates omadustes.

• Fluorisisaldusega vahud sisaldavad fluoritud pindaktiivseid aineid, mis hülgavad peaaegu kõiki kemikaale, tagades ühtlase jõudluse ja stabiilsuse.
• Fluorivabad vahud ei moodusta kattekilet ega paku samaväärset keemilist vastupidavust, mis võib põhjustada:
• Suuremat koostoimet põleva ainega,
• Mullide kiiremat purunemist,
• Vahukihi ebastabiilsust ja võimalikku taassüttimist.

Seetõttu on fluorivabade vahtude puhul oluline:

• Kvaliteetse vahupadja loomine ja säilitamine kustutamise ajal.
• Õige kustutus kasutamine – vaht tuleb kanda põleva aine pinnale pehmelt ja ühtlaselt.

Selektiivsus erinevate kütuste suhtes

• Fluorivabade vahtude efektiivsus võib erinevate põlevainete puhul varieeruda.
• Ühe kütuse jaoks tõhus vaht ei pruugi sobida teisele, isegi kui need tunduvad keemiliselt sarnased.
• Üleminek fluorivabadele vahtudele võib nõuda seadmete kohandamist ja eri tüüpi vahtude kasutamist samas kohas.

Kokkuvõttes: Kui fluorivabu kustutusseadmeid kasutatakse õigesti ja sobiva varustusega, on need sama tõhusad kui fluoriga vahud.

Fluorisisaldusega vahult fluorivabale vahule üleminek nõuab rohkem kui lihtsalt vedeliku vahetamist.

Kui uus vahuaine on välja valitud, tuleb:

• Kõik süsteemi osad, mis on olnud kontaktis vana vahuainega, kas välja vahetada või põhjalikult puhastada.
• Tagada, et uue vahuainega täidetav süsteem ei sisalda PFAS-ühendite jääke, sest isegi väikesed jäägid võivad saastata fluorivaba vahu, muutes selle õigusaktidele mittevastavaks.