Blogi kategooriad

Eripakkumised

Kuidas valida töökinnast?

Published : 05.07.2017
Categories : Blogi

Ideaalset töökinnast, mis peaks igavesti vastu torgetele, lõigetele, ekstreemsetele temperatuuridele, kõikidele teadaolevatele kemikaalidele ning sobiks samas kätte kui valatult, pole olemas. Töökinnaste valimine tundub esmapilgul väga lihtne. Seda eelkõige sellepärast, et enamikel juhtudel kas ei osata riske hinnata või alahinnatakse töökinnaste kasutamise vajadust. Tänapäevane tootevalik on üsna lai ning seetõttu osutub õige valiku tegemine arvatust keerulisemaks. 

Tamrexist leiab iga töötaja ja spetsialist just oma tööks sobivad kindad – oma tootevalikusse oleme valinud kvaliteetseid kindaid igast hinnaklassist. Meie koolitatud klienditeenindajad oskavad anda ka head nõu ja lisainformatsiooni.

Kinnaste valikul on oluline:

  1. kaitseomadused, 
  2. mugavus ja sobivus käega, 
  3. puutetundlikkus, 
  4. vastupidavus, 
  5. õige suurus. 

Kaitseomadused, puutetundlikkuse ja vastupidavuse määrab suuresti kinda materjal. 

Riskihinnang selgitab välja ohud

Kaitsekinnaste puhul on siiski olulisim valida kinnas sõltuvalt sellest, mille eest ja millist kaitset käed vajavad. Selleks peab teadma, millega need võivad töötades kokku puutuda. Töökeskkonnas peaks vastava koolituse saanud spetsialist läbi viima riskide hindamise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse (võimalusel) ohutegurite parameetrid ja hinnatakse nende mõju töötajate tervisele. Kui riskihinnangut pole tehtud, on võimalik nõu küsida oma töödejuhatajatelt, pädevast ohutusfirmast ning töötervishoiukonsultantidelt, mille eest peaks kinnas kaitset pakkuma. Oluline on meeles pidada, et kaitsma ei pea ennast ainult väga tõsiste vigastuste eest – ka kerge korduv kontakt võib vähendada käe liikuvust ning piirata nende tunnetust. Seejärel peaks välja selgitama, missugustele nõuetele peavad vastama kaitsevahendid. 

Töö- ja kaitsekindad on kasutusotstarbelt jaotatud kolme kategooriasse:

I kategooria kindad on mõeldud minimaalsete riskide puhuks, need on lihtsad kaitsevahendid, mida kasutatakse enamike üldtööde tegemisel (näiteks perenaisele aia- ja majapidamistöödel, ehitusel, laotöödel, pakkimisel jne). Toode peab vastama kaitsekinnaste üldnõuetele (EN 420 standardile) ning olema varustatud CE märgistusega. 

II kategooriasse kuuluvad paljud kaitsekindad, sh näiteks kindad, millele kehtivad nõuded mehaanilise vastupidavuse osas (kaitsevad sisselõike-vigastuste eest). CE märgistust kandvad kindad on testitud volitatud laboris ning tähistatud piktogrammiga, mis näitab erinevate testide tulemusi. Siia kategooriasse kuuluvad suurem osa sünteetiliste ja looduslike materjalidega kaetud kindaid. 

III kategooria kaitsekindaid kasutatakse kõrge, sealhulgas surmava ja tervist kahjustava riskiga töödel. Siia kategooriasse kuuluvad kindad, mis peavad kaitsma eluohtlike ja püsivate vigastuste eest, kui töötaja ise õigel ajal ohte ei avasta. III kategooria kindad kaitsevad kuumuse (üle +100ºC) või külma (alla -50C) eest, nende hulgas on vibratsiooni-, lõike-, torkekindlad kindad ning kindad enamiku kemikaalide käsitlemiseks. Lisaks nõuetele, et kindaid tuleb testida volitatud laboris ja need peab heaks kiitma teavitatud asutus, on üks nõue veel tootmisprotsessi ja kinnaste inspekteerimine õige kvaliteedi tagamiseks. Kohe pärast selle toimumist antakse kinnastele CE märgistus. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumber (neljakohaline) peab olema kirjas CE märgistuse kõrval, nt. CE 0123.

Kõikidele kinnastele peab olema märgitud tootja nimi, toote nimetus, suurus ja CE märgistus. 2. ja 3. kategooriasse kuuluvad kindad peavad olema lisaks tähistatud:

  • piktogrammidega, mis näitavad, millise ohtude vastast kaitsevõimet on kinnaste puhul testitud
  • kaitseomaduste tasemega ja viitega vastavale EN standardile (nt. EN 388) piktogrammi kõrval
  • neljakohalise koodiga CE märgistuse kõrval (nõue kehtib ainult 3. kategooriasse kuuluvatele kaitsekinnastele).

Vastavalt EN standarditele on kinnastel üldmõistetavad piktogrammid, mis näitavad nende vastupidavust mehaanilisele riskile, radioaktiivsaastele, keemilistele mõjuritele, külmale ja kuumale, lõikele-torkele ning elektrile, sh staatilisele elektrile.